Samme seades jõuab alati kaugemale, kui on teada, kuhu suunas minna. Seetõttu on ääretult oluline oma tegevusi planeerides olla kursis eesmärkidega. Kui eesmärgiks on saavutada harmoonia kogu maailmas, siis ei saa lihtsalt öelda, et olge nüüd kõik rahul oma olukordadega ja lõpetage sõdimine ära. Heaolu saavutamiseks on tarvilik aru saada murekohtadest ja nendega kindlalt ja suuantult tegelema hakata. Sarnased lood on arenguga ükskõik mis valdkonnas. Eesmärgiga aru saada infoühiskonna tulevastest suundadest ja murekohtadest, on kokku pandud aastal 2004 aruanne Pekka Himaneni poolt, mis kirjeldab tuleviku väljakutseid, mis seisavad ees infoühiskonnas. Photo by   Claudio Schwarz   on   Unsplash Raportis tuuakse välja tõusuteel olevad muudatused ühiskonnas, mis mõjutavad tugevasti edasisi arenguid ja millega me tegelikult kõik kursis oleme. Kellelegi ei ole enam uudis, et rahvastik vananeb, riigikassa ei jaksa enam tulevasi pensionäre üleval pidada, arenenud riikides tootmisega tegeleda o

Ei ole halba.... image by Krzysztof Szkurlatowski See, kuidas me teavet ja uudiseid loeme ning edastame, on pärast sotsiaalmeedia tulekut drastiliselt muutunud. Avalikkus saab meediat tarbida mitmel platvormil ja uudised jõuavad kohale, samal hetkel, kui need juhtuvad. Otseürituste, loodusõnnetuste ja poliitiliste teadaannete puhul võimaldavad sotsiaalmeedia platvormid nagu Twitter ja Facebook uudistel levida kulutulena, jõudes reaalajas sihtgrupini kiiremini, kui ühelgi traditsioonilisel uudiste väljaandel on aega lugu avaldada. [1] Lisaks ei ole kiirete sõnumite edastamine ka kulukas, mis võimaldabki koheselt reageerida. Uus meedia saab päev läbi vastu võtta otsuseid, mida avaldada ja päeva jooksul edastada või kohandada mitut tüüpi digitaalseid sõnumeid. [2] Traditsiooniline meedia jääb selles osas suuresti alla ning õhtused uudised on aktiivsematele netikasutajatele juba ammugi teada. See paneb meediaettevõtetele peale suure surve, et kaasas käia uue meediaga ja tema kiirusega ning

Sõnad üle õhu Ajal, mil televiisorid olid meie ainus aken maailma ja internet oli alles idee, töötati välja BBC vajadustele toetudes viis, kuidas saata teleri ekraanidele tekstilisi sõnumeid. Parimaks variandiks osutus tiitrite edastamiseks ekraani ülaosas leiduvate tühjade ridade kasutamiseks. Kiiresti mõisteti, et sel viisil saab edastada palju enamat kui subtiitreid ja nii sündis teleteksti kontseptsioon - tekstipõhine teabeteenus, mis suudab edastada teleekraanidele kasulikku infosisu. Teenus ristiti Ceefaxiks ja see käivitati ametlikult septembris 1974. [1] https://images.freeimages.com/images/large-previews/dd2/bbc-news-on-the-teletext-1256139.jpg Hiljem samal aastal käivitas Ühendkuningriigi peamine sõltumatu televisiooniamet ITV oma variandi teenusest nimega Oracle. Teleteksti teenuste sirvimiseks tuli trükkida kolme numbri kombinatsiooni vahemikus 000 kuni 999, mis laadis teabe ekraanile. [2] Kui olemas oli teleteksti dekodeerijaga teleriga, oli juurdepääs umbes 30 leheküljele

  Maakera taskus Kuidas me ka ei prooviks, ei saaks me ilmselt hakkama enam kaardirakendusteta, mis on kolinud gloobustelt ja atlastest ekraanile. Tundub enesest mõistetavana panna tööle mõni äpp, mis juhatab kiireimat teed pidi sihtkohta või paari hiireklõpsuga saab leida kaardilt otsitava tänava või seenemetsa. Photo by Bill Oxford  on   Unsplash Geograafiliste infosüsteemide (GIS) kui arvutirakenduse ajalugu algas 1960. aastatel mitmete projektidega, millest tuntuim on ilmselt Kanada geograafiline infosüsteem (CGIS), mille töötas välja IBMi meeskond Roger Tomlinsoni juhendamisel. See töötati välja Kanada maakasutuse andmete salvestamiseks, võrdlemiseks ja analüüsimiseks. Tehnoloogia on CGISi kavandamisest ja ehitamisest alates poole sajandi jooksul tohutult arenenud. Seitsmekümnendate ja kaheksakümnendate aastate jooksul tehti ruumiteadlikkuse ja ruumiandmete käitlemise arendamist olulistes akadeemilistes keskustes, nagu Harvard ja Esri. 1990ndatel avaldas Esri, üks suurimaid GI