Otse põhisisu juurde

Rühmatöödega tutvumine - Infojagamise ohud sotsiaalmeedias


Põhjalikumaks tutvumiseks valisin rühmatöö, mis käsitles sotsiaalmeediat ja seal varitsevaid ohte seoses info jagamisega. Valisin teema, sest see on minu meelest ääretult aktuaalne ja ühiskond vajab harimist sel teemal. Väga suur osa sotsiaalmeedia kasutajaid ei taju ühtegi ohtu, mis lakkamatu postitamise ja mõtlematu käitumisega varitseda võivad.

Töö oli väga ülevaatlik ja võttis teema kokku erinevate nurkade alt. Kõik, mis oli kirjeldatud on minu meelest oluline seoses sotsiaalmeediaga, kuid ma ei ole kindel, kas ma ise oleksin sellise pealkirja all käsitlenud kõiki toodud osi. Veidi seosetuks jäid alapeatükid nagu Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ja Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu flexingu osa. Kahtlemata on jagamisega tänasel päeval tugevas seoses noorte ja võib-olla ka vanemate enesehinnang, sest sisuloojast on saanud amet ja tekitatakse reaalsusest väga kaugeid kuvandeid. Antud teema oleks ehk võinud ühtseks siduda flexinguga ja käsitleda tervikuna vaimsete probleemide all.

Hästi ja põhjalikult olid aga lahti seletatud peateemaks olevad ohud ning peale sellega tutvumist võiks igaüks aru saada, kuidas enda käitumist korrigeerida internetiavarustes. Põnev oli tutvuda ka leitud alternatiividega peavoolu sotsiaalmeediale. Üleüldiselt moodustas lugemine terviku ja ei drastilisi kääre peatükkide vahel. Kergelt oli tunda, et mõni kirjutaja oli veidi vilunum, kuid üldjoontes midagi häirima ei jäänud. Tekst oli ladus ja lugeda oli mõnus. Kokkuvõte tõi kenasti ja lühidalt välja käsitletud teemad, mis on suur samm võrreldes mõne teise tööga. Kasutatud kirjanduse nimekirjal silm kohe puhkas, sest too nägi ka välja nagu päris. Puudust tundsin veidi aga illustreerivast materjalist.



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Life As You Know IT... IT-lahendused, mis muutsid maailma

  Maakera taskus Kuidas me ka ei prooviks, ei saaks me ilmselt hakkama enam kaardirakendusteta, mis on kolinud gloobustelt ja atlastest ekraanile. Tundub enesest mõistetavana panna tööle mõni äpp, mis juhatab kiireimat teed pidi sihtkohta või paari hiireklõpsuga saab leida kaardilt otsitava tänava või seenemetsa. Photo by Bill Oxford  on   Unsplash Geograafiliste infosüsteemide (GIS) kui arvutirakenduse ajalugu algas 1960. aastatel mitmete projektidega, millest tuntuim on ilmselt Kanada geograafiline infosüsteem (CGIS), mille töötas välja IBMi meeskond Roger Tomlinsoni juhendamisel. See töötati välja Kanada maakasutuse andmete salvestamiseks, võrdlemiseks ja analüüsimiseks. Tehnoloogia on CGISi kavandamisest ja ehitamisest alates poole sajandi jooksul tohutult arenenud. Seitsmekümnendate ja kaheksakümnendate aastate jooksul tehti ruumiteadlikkuse ja ruumiandmete käitlemise arendamist olulistes akadeemilistes keskustes, nagu Harvard ja Esri. 1990ndatel avaldas Esri, ük...

Suure võimuga kaasneb suur vastutus

  Photo by  Joe Zlomek  on   Unsplash Meist kõigist on jäljed pea kõikjal, meie isiklik info ja tarbimisandmed on salvestatud ja see on himuäratavalt suur kogus , mis kokku korjatakse. Enamasti anname me selleks ise loa, sest TL;DR ja YOLO. Infot kogutakse minu jaoks täiesti arusaadavatel põhjustel – äri edendamiseks, kliendist paremini aru saamiseks ja toote parendamiseks. Kuid kuidas käitutakse meie isikliku informatsiooniga? Kas see on ka eetiline üldsuse mõistes ning kas on paika pandud kindlad reeglid ettevõtete siseselt? Nendele küsimustele võiks vastata ettevõtte eetikakoodeks, kuid pika otsimise tagajärjel olin ma endiselt ainult üldiste ja ka kõike muud hõlmavate koodeksite juures. Kuid ka see on parem kui mitte midagi. Endale huvipakkuvaks valisin Telia ärilise käitumise koodeksi – seda ülesehituse ja illustratsioonide tõttu. Roll oli ka vahvatel elulistel näidetel, mis abistasidki olukorra hindamist eetiliseks või mitte. Koodeks oli väga mõnusalt loetav...

Arvustus - Eric Steven Raymond - How To Become A Hacker

  Kõnealune dokument   [1]  on olemas mitmes keeles, ka eesti keeles, kuid otsustasin tutvuda ingliskeelse variandiga, et midagi tõlkes kaduma ei läheks. Lugemine oli minu jaoks justkui sõit Ameerika mägedel – nii pea, kui sain aurotiga samale lainele, lajatati lauale põhimõte, mis ajas karvad turri. Ääretult keeruline on sellises olukorras kujundada seisukohta tekstist tervikuna, kuid üldine maik suhu jäi pigem kibe ja arusaamatu. Alustuseks võetakse kokku, kes õieti on häkker autori nägemusel ja vastava kogukonna nägemusel. Ma ei tea, kas ma oskan selle kohta midagi kostagi, pigem ajas säärane klammerdumine kukalt kratsima. Ma ei ole kindel, kas see on sõna „häkker“ kõla või eksootiline maik, mis sunnib selle eest nõnda tõsiselt võitlema. Keel on elav ja sama moodi elavad sõnad oma elu. Heaks ja isamaaliseks näiteks on mõnus siia tuua meie oma Lydia Koidula, kelle sulest ilmus sõnapaar „lehkav isamaa“, mis toona tähendas nii lõhnavat, õitsvat kui ka puhumist. [2] Tänase...