Otse põhisisu juurde

Rühmatöödega tutvumine - Infojagamise ohud sotsiaalmeedias


Põhjalikumaks tutvumiseks valisin rühmatöö, mis käsitles sotsiaalmeediat ja seal varitsevaid ohte seoses info jagamisega. Valisin teema, sest see on minu meelest ääretult aktuaalne ja ühiskond vajab harimist sel teemal. Väga suur osa sotsiaalmeedia kasutajaid ei taju ühtegi ohtu, mis lakkamatu postitamise ja mõtlematu käitumisega varitseda võivad.

Töö oli väga ülevaatlik ja võttis teema kokku erinevate nurkade alt. Kõik, mis oli kirjeldatud on minu meelest oluline seoses sotsiaalmeediaga, kuid ma ei ole kindel, kas ma ise oleksin sellise pealkirja all käsitlenud kõiki toodud osi. Veidi seosetuks jäid alapeatükid nagu Sotsiaalmeedia negatiivne mõju vaimsele tervisele ja Sotsiaalmeedias leviv sündsusetu või kuritegelik sisu flexingu osa. Kahtlemata on jagamisega tänasel päeval tugevas seoses noorte ja võib-olla ka vanemate enesehinnang, sest sisuloojast on saanud amet ja tekitatakse reaalsusest väga kaugeid kuvandeid. Antud teema oleks ehk võinud ühtseks siduda flexinguga ja käsitleda tervikuna vaimsete probleemide all.

Hästi ja põhjalikult olid aga lahti seletatud peateemaks olevad ohud ning peale sellega tutvumist võiks igaüks aru saada, kuidas enda käitumist korrigeerida internetiavarustes. Põnev oli tutvuda ka leitud alternatiividega peavoolu sotsiaalmeediale. Üleüldiselt moodustas lugemine terviku ja ei drastilisi kääre peatükkide vahel. Kergelt oli tunda, et mõni kirjutaja oli veidi vilunum, kuid üldjoontes midagi häirima ei jäänud. Tekst oli ladus ja lugeda oli mõnus. Kokkuvõte tõi kenasti ja lühidalt välja käsitletud teemad, mis on suur samm võrreldes mõne teise tööga. Kasutatud kirjanduse nimekirjal silm kohe puhkas, sest too nägi ka välja nagu päris. Puudust tundsin veidi aga illustreerivast materjalist.



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Swim or sink..kes peab ajahambale vastu?

Sõnad üle õhu Ajal, mil televiisorid olid meie ainus aken maailma ja internet oli alles idee, töötati välja BBC vajadustele toetudes viis, kuidas saata teleri ekraanidele tekstilisi sõnumeid. Parimaks variandiks osutus tiitrite edastamiseks ekraani ülaosas leiduvate tühjade ridade kasutamiseks. Kiiresti mõisteti, et sel viisil saab edastada palju enamat kui subtiitreid ja nii sündis teleteksti kontseptsioon - tekstipõhine teabeteenus, mis suudab edastada teleekraanidele kasulikku infosisu. Teenus ristiti Ceefaxiks ja see käivitati ametlikult septembris 1974. [1] https://images.freeimages.com/images/large-previews/dd2/bbc-news-on-the-teletext-1256139.jpg Hiljem samal aastal käivitas Ühendkuningriigi peamine sõltumatu televisiooniamet ITV oma variandi teenusest nimega Oracle. Teleteksti teenuste sirvimiseks tuli trükkida kolme numbri kombinatsiooni vahemikus 000 kuni 999, mis laadis teabe ekraanile. [2] Kui olemas oli teleteksti dekodeerijaga teleriga, oli juurdepääs umbes 30 leheküljele

Kes oled…?

Nagu palju muudki on ka armastuse otsimine kolinud internetti. 🎔 Photo by  Nick Fewings  on   Unsplash Ennemasti oli populaarseks tutvumiskuulutuste rubriik ajalehes, nüüd on see osaks pea igast online variandist (veebisaidid, mängud jms), mis võimaldab kasutajate vahelist suhtlust. Kes leiab armastuse Instagramist, kes  aga Cat Lovers Chat City’st. Selles ei ole iseenesest ju midagi halba, kui kaks indiviidi üksteist leiavad, ükskõik millisel moel. Kehvema pöörde saab olukord aga siis, kui esinetakse kellegi teisena. Vaadates erinevaid armastust kajastavaid saateid TLC pealt, paistab identiteedi vargus küllaltki igapäevane olema. Enamasti laenatakse mõne sihvaka neiu või treenitud noormehe pilte, et leida vestluspartnereid. Piltide laenamisega otsest kurja pildil olijale ei teha, kuid tegevus on siiski PPA lehel kirjas identiteedivargusena ja teiseks väita end ei tohiks. Omandatud identiteeti kasutatakse manipuleerimiseks. Säärane skeem on kasutusel enamasti juba hilisemas eas ol

Uuest meediast mõjutatud traditsiooniline meedia.

Ei ole halba.... image by Krzysztof Szkurlatowski See, kuidas me teavet ja uudiseid loeme ning edastame, on pärast sotsiaalmeedia tulekut drastiliselt muutunud. Avalikkus saab meediat tarbida mitmel platvormil ja uudised jõuavad kohale, samal hetkel, kui need juhtuvad. Otseürituste, loodusõnnetuste ja poliitiliste teadaannete puhul võimaldavad sotsiaalmeedia platvormid nagu Twitter ja Facebook uudistel levida kulutulena, jõudes reaalajas sihtgrupini kiiremini, kui ühelgi traditsioonilisel uudiste väljaandel on aega lugu avaldada. [1] Lisaks ei ole kiirete sõnumite edastamine ka kulukas, mis võimaldabki koheselt reageerida. Uus meedia saab päev läbi vastu võtta otsuseid, mida avaldada ja päeva jooksul edastada või kohandada mitut tüüpi digitaalseid sõnumeid. [2] Traditsiooniline meedia jääb selles osas suuresti alla ning õhtused uudised on aktiivsematele netikasutajatele juba ammugi teada. See paneb meediaettevõtetele peale suure surve, et kaasas käia uue meediaga ja tema kiirusega ning