Otse põhisisu juurde

Suure võimuga kaasneb suur vastutus

 

Photo by Joe Zlomek on Unsplash
Meist kõigist on jäljed pea kõikjal, meie isiklik info ja tarbimisandmed on salvestatud ja see on himuäratavalt suur kogus, mis kokku korjatakse. Enamasti anname me selleks ise loa, sest TL;DR ja YOLO. Infot kogutakse minu jaoks täiesti arusaadavatel põhjustel – äri edendamiseks, kliendist paremini aru saamiseks ja toote parendamiseks. Kuid kuidas käitutakse meie isikliku informatsiooniga? Kas see on ka eetiline üldsuse mõistes ning kas on paika pandud kindlad reeglid ettevõtete siseselt? Nendele küsimustele võiks vastata ettevõtte eetikakoodeks, kuid pika otsimise tagajärjel olin ma endiselt ainult üldiste ja ka kõike muud hõlmavate koodeksite juures. Kuid ka see on parem kui mitte midagi.

Endale huvipakkuvaks valisin Telia ärilise käitumise koodeksi – seda ülesehituse ja illustratsioonide tõttu. Roll oli ka vahvatel elulistel näidetel, mis abistasidki olukorra hindamist eetiliseks või mitte. Koodeks oli väga mõnusalt loetav ja arusaadav. Põhimõtted olid lahti seletatud ka ettevõtte vaatest, sest kui töötaja ei saa aru miks midagi teha vaja on, siis ta seda suure tõenäosusega ka ei tee. Sisukorda vaadates, et teemat võiks puudutada juba ka Ettevõtte teabevara plokk, kuid lähemal uurimisel paistis see olevat ettevõttesisese info kohta ainult. Suur ja oluline osa on kirjeldatud Klientide privaatsuse plokis, kus tuuakse välja, et neile usaldatud vara, ei tohi väärkasutada ning õigus privaatsusele on inimõigus. Kõige olulisemat kokku võtmaks tuuakse välja:

  1. Klientide privaatsus on esmatähtis kõiges, mida teeme.
  2. Töötle isikuandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks.
  3. Hoia kõiki isikuandmeid rangelt salajas ja käitle neid turvaliselt.

Oma eesmärkideks seavad nad ka turvalised sidevõrgud ja lubamatu juurdepääsu vältimist klientide isikuandmetele. Tegelikkuses oleksin ma oodanud rohkem juhiseid ka enda töötajate järele luuramise osas. Teada on, et kaugtöö on teinud tööandjad veel paranoilisemaks, kui nad enne olid ja on kerge libastuda ning hakata nuuskima tööalaseks kasutuseks antud arvutis nt. Sellest on aga ettevõttel ja töötajal raske taastuda, kui on tekkinud nullusalduse olukord mõlemalt poolelt.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Life As You Know IT... IT-lahendused, mis muutsid maailma

  Maakera taskus Kuidas me ka ei prooviks, ei saaks me ilmselt hakkama enam kaardirakendusteta, mis on kolinud gloobustelt ja atlastest ekraanile. Tundub enesest mõistetavana panna tööle mõni äpp, mis juhatab kiireimat teed pidi sihtkohta või paari hiireklõpsuga saab leida kaardilt otsitava tänava või seenemetsa. Photo by Bill Oxford  on   Unsplash Geograafiliste infosüsteemide (GIS) kui arvutirakenduse ajalugu algas 1960. aastatel mitmete projektidega, millest tuntuim on ilmselt Kanada geograafiline infosüsteem (CGIS), mille töötas välja IBMi meeskond Roger Tomlinsoni juhendamisel. See töötati välja Kanada maakasutuse andmete salvestamiseks, võrdlemiseks ja analüüsimiseks. Tehnoloogia on CGISi kavandamisest ja ehitamisest alates poole sajandi jooksul tohutult arenenud. Seitsmekümnendate ja kaheksakümnendate aastate jooksul tehti ruumiteadlikkuse ja ruumiandmete käitlemise arendamist olulistes akadeemilistes keskustes, nagu Harvard ja Esri. 1990ndatel avaldas Esri, ük...

Arvustus - Eric Steven Raymond - How To Become A Hacker

  Kõnealune dokument   [1]  on olemas mitmes keeles, ka eesti keeles, kuid otsustasin tutvuda ingliskeelse variandiga, et midagi tõlkes kaduma ei läheks. Lugemine oli minu jaoks justkui sõit Ameerika mägedel – nii pea, kui sain aurotiga samale lainele, lajatati lauale põhimõte, mis ajas karvad turri. Ääretult keeruline on sellises olukorras kujundada seisukohta tekstist tervikuna, kuid üldine maik suhu jäi pigem kibe ja arusaamatu. Alustuseks võetakse kokku, kes õieti on häkker autori nägemusel ja vastava kogukonna nägemusel. Ma ei tea, kas ma oskan selle kohta midagi kostagi, pigem ajas säärane klammerdumine kukalt kratsima. Ma ei ole kindel, kas see on sõna „häkker“ kõla või eksootiline maik, mis sunnib selle eest nõnda tõsiselt võitlema. Keel on elav ja sama moodi elavad sõnad oma elu. Heaks ja isamaaliseks näiteks on mõnus siia tuua meie oma Lydia Koidula, kelle sulest ilmus sõnapaar „lehkav isamaa“, mis toona tähendas nii lõhnavat, õitsvat kui ka puhumist. [2] Tänase...