Otse põhisisu juurde

Suure võimuga kaasneb suur vastutus

 

Photo by Joe Zlomek on Unsplash
Meist kõigist on jäljed pea kõikjal, meie isiklik info ja tarbimisandmed on salvestatud ja see on himuäratavalt suur kogus, mis kokku korjatakse. Enamasti anname me selleks ise loa, sest TL;DR ja YOLO. Infot kogutakse minu jaoks täiesti arusaadavatel põhjustel – äri edendamiseks, kliendist paremini aru saamiseks ja toote parendamiseks. Kuid kuidas käitutakse meie isikliku informatsiooniga? Kas see on ka eetiline üldsuse mõistes ning kas on paika pandud kindlad reeglid ettevõtete siseselt? Nendele küsimustele võiks vastata ettevõtte eetikakoodeks, kuid pika otsimise tagajärjel olin ma endiselt ainult üldiste ja ka kõike muud hõlmavate koodeksite juures. Kuid ka see on parem kui mitte midagi.

Endale huvipakkuvaks valisin Telia ärilise käitumise koodeksi – seda ülesehituse ja illustratsioonide tõttu. Roll oli ka vahvatel elulistel näidetel, mis abistasidki olukorra hindamist eetiliseks või mitte. Koodeks oli väga mõnusalt loetav ja arusaadav. Põhimõtted olid lahti seletatud ka ettevõtte vaatest, sest kui töötaja ei saa aru miks midagi teha vaja on, siis ta seda suure tõenäosusega ka ei tee. Sisukorda vaadates, et teemat võiks puudutada juba ka Ettevõtte teabevara plokk, kuid lähemal uurimisel paistis see olevat ettevõttesisese info kohta ainult. Suur ja oluline osa on kirjeldatud Klientide privaatsuse plokis, kus tuuakse välja, et neile usaldatud vara, ei tohi väärkasutada ning õigus privaatsusele on inimõigus. Kõige olulisemat kokku võtmaks tuuakse välja:

  1. Klientide privaatsus on esmatähtis kõiges, mida teeme.
  2. Töötle isikuandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks.
  3. Hoia kõiki isikuandmeid rangelt salajas ja käitle neid turvaliselt.

Oma eesmärkideks seavad nad ka turvalised sidevõrgud ja lubamatu juurdepääsu vältimist klientide isikuandmetele. Tegelikkuses oleksin ma oodanud rohkem juhiseid ka enda töötajate järele luuramise osas. Teada on, et kaugtöö on teinud tööandjad veel paranoilisemaks, kui nad enne olid ja on kerge libastuda ning hakata nuuskima tööalaseks kasutuseks antud arvutis nt. Sellest on aga ettevõttel ja töötajal raske taastuda, kui on tekkinud nullusalduse olukord mõlemalt poolelt.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Swim or sink..kes peab ajahambale vastu?

Sõnad üle õhu Ajal, mil televiisorid olid meie ainus aken maailma ja internet oli alles idee, töötati välja BBC vajadustele toetudes viis, kuidas saata teleri ekraanidele tekstilisi sõnumeid. Parimaks variandiks osutus tiitrite edastamiseks ekraani ülaosas leiduvate tühjade ridade kasutamiseks. Kiiresti mõisteti, et sel viisil saab edastada palju enamat kui subtiitreid ja nii sündis teleteksti kontseptsioon - tekstipõhine teabeteenus, mis suudab edastada teleekraanidele kasulikku infosisu. Teenus ristiti Ceefaxiks ja see käivitati ametlikult septembris 1974. [1] https://images.freeimages.com/images/large-previews/dd2/bbc-news-on-the-teletext-1256139.jpg Hiljem samal aastal käivitas Ühendkuningriigi peamine sõltumatu televisiooniamet ITV oma variandi teenusest nimega Oracle. Teleteksti teenuste sirvimiseks tuli trükkida kolme numbri kombinatsiooni vahemikus 000 kuni 999, mis laadis teabe ekraanile. [2] Kui olemas oli teleteksti dekodeerijaga teleriga, oli juurdepääs umbes 30 leheküljele

Kes oled…?

Nagu palju muudki on ka armastuse otsimine kolinud internetti. 🎔 Photo by  Nick Fewings  on   Unsplash Ennemasti oli populaarseks tutvumiskuulutuste rubriik ajalehes, nüüd on see osaks pea igast online variandist (veebisaidid, mängud jms), mis võimaldab kasutajate vahelist suhtlust. Kes leiab armastuse Instagramist, kes  aga Cat Lovers Chat City’st. Selles ei ole iseenesest ju midagi halba, kui kaks indiviidi üksteist leiavad, ükskõik millisel moel. Kehvema pöörde saab olukord aga siis, kui esinetakse kellegi teisena. Vaadates erinevaid armastust kajastavaid saateid TLC pealt, paistab identiteedi vargus küllaltki igapäevane olema. Enamasti laenatakse mõne sihvaka neiu või treenitud noormehe pilte, et leida vestluspartnereid. Piltide laenamisega otsest kurja pildil olijale ei teha, kuid tegevus on siiski PPA lehel kirjas identiteedivargusena ja teiseks väita end ei tohiks. Omandatud identiteeti kasutatakse manipuleerimiseks. Säärane skeem on kasutusel enamasti juba hilisemas eas ol

Uuest meediast mõjutatud traditsiooniline meedia.

Ei ole halba.... image by Krzysztof Szkurlatowski See, kuidas me teavet ja uudiseid loeme ning edastame, on pärast sotsiaalmeedia tulekut drastiliselt muutunud. Avalikkus saab meediat tarbida mitmel platvormil ja uudised jõuavad kohale, samal hetkel, kui need juhtuvad. Otseürituste, loodusõnnetuste ja poliitiliste teadaannete puhul võimaldavad sotsiaalmeedia platvormid nagu Twitter ja Facebook uudistel levida kulutulena, jõudes reaalajas sihtgrupini kiiremini, kui ühelgi traditsioonilisel uudiste väljaandel on aega lugu avaldada. [1] Lisaks ei ole kiirete sõnumite edastamine ka kulukas, mis võimaldabki koheselt reageerida. Uus meedia saab päev läbi vastu võtta otsuseid, mida avaldada ja päeva jooksul edastada või kohandada mitut tüüpi digitaalseid sõnumeid. [2] Traditsiooniline meedia jääb selles osas suuresti alla ning õhtused uudised on aktiivsematele netikasutajatele juba ammugi teada. See paneb meediaettevõtetele peale suure surve, et kaasas käia uue meediaga ja tema kiirusega ning