Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Hea kasutatavus tähendab, et toodet on lihtne kasutada, on vähe loogikavigu ning nad pakuvad positiivset kogemust. Enamasti head süsteemi kasutajad ei märka, sest kõik on intuitiivne ja loogiliselt üles ehitatud. Pigem annavad tooni negatiivsed kogemused, mis teevad veebilehe kasutamise kasutajale vastumeelseks ja suunavad ta alternatiivseid võimalusi otsima. Kasutajakogemus on ülimalt subjektiivne kvaliteedimõõdik, kuid on kindlad põhitalad, millele toetudes saab disainida enamiku jaoks meeldivat kogemust pakkuva toote. [1] Kasutatavuseks võib nimetada objekti kasutuslihtsust ja -meeldivust ning selle kasutama õppimise kergust. IT mõistes on selle põhitalad sõnastanud Jakob Nielsen ja toob välja 5 peamist komponenti nagu õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. [2]

Photo by Michelle Tresemer on Unsplash

Isiklikust vaatenurgast kategoriseeriksin kehvaks kogemuseks Patsiendiportaali. Iga kord, kui on tarvilik seda külastada või mõni lehti suunab aja registreerimiseks sinna, hakkab külm higi jooksma. Õpitavuse vaatest tundub see leht täiesti müstika minu jaoks. Olen vähemalt kord kvartalis seal külaliseks, kuid kui keegi peaks küsima, kuidas midagi leida, siis soovitaksin asju läbi klikkama hakata. Kuna ma enamasti ei kujuta ette ka, kuhu alla mind huvitav info on paigutatud, siis ei ole ka mitmetest viitadest absoluutselt kasu. Lisaks paneb valge ja küllaltki väike tekst silmi kissitama ja kurnab. Selleks ajaks, kui ma olen leidnud üles tarviliku ploki ning avastan, et olen unustanud lapse esindajana tema rolli valida, visatakse mind rolli vahetades tagasi avalehele. Lisaks on leht aeglane ja võtab tähelepanelikkust, et aru saada, et toimub alles laadimin. Veel hirmsamaks läheb minu meelest olukord, kui on tarvis läbi Patsiendiportaali jõuda sinna maale, et endale arstivisiit broneerida või kirjas olevaid aegu vaadata.

Kõige kõrgemalt hindaksin ma Udemy kasutatavust. Tegemist on kursuseid pakkuva veebilehega. Kõik on loogiliselt paigutatud, loodud on kategooriad, mis on inimesele mõistetavad ja nende vahel on kerge navigeerida. See loob aluse lehe kergeks õpitavuseks ja mul ei kordagi esinenud probleemi, et midagi üles ei leiaks. Disainilt on leht üsna minimalistlik, ei ole karjuvaid, vilkuvaid ja reklaame, mida oleks iga hetk tarvilik sulgeda. Eriti mugavaks teeb minu meelest lehe kiire kursuse kokkuvõte, mis kuvatakse ja võimalus kohe korvi lisada, kui pisipildile liikuda. Lisaks on ta ka juba meelde jätnud mulle huvi pakkuva ja kasutab seda usinasti sarnaste kursuste pakkumiseks.

[1] Trinidad Wiseman

[2] K. Kikkas, "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid"

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Life As You Know IT... IT-lahendused, mis muutsid maailma

Maakera taskus Kuidas me ka ei prooviks, ei saaks me ilmselt hakkama enam kaardirakendusteta, mis on kolinud gloobustelt ja atlastest ekraanile. Tundub enesest mõistetavana panna tööle mõni äpp, mis juhatab kiireimat teed pidi sihtkohta või paari hiireklõpsuga saab leida kaardilt otsitava tänava või seenemetsa. Photo by Bill Oxford on Unsplash Geograafiliste infosüsteemide (GIS) kui arvutirakenduse ajalugu algas 1960. aastatel mitmete projektidega, millest tuntuim on ilmselt Kanada geograafiline infosüsteem (CGIS), mille töötas välja IBMi meeskond Roger Tomlinsoni juhendamisel. See töötati välja Kanada maakasutuse andmete salvestamiseks, võrdlemiseks ja analüüsimiseks. Tehnoloogia on CGISi kavandamisest ja ehitamisest alates poole sajandi jooksul tohutult arenenud. Seitsmekümnendate ja kaheksakümnendate aastate jooksul tehti ruumiteadlikkuse ja ruumiandmete käitlemise arendamist olulistes akadeemilistes keskustes, nagu Harvard ja Esri. 1990ndatel avaldas Esri, ük...

Suure võimuga kaasneb suur vastutus

Photo by Joe Zlomek on Unsplash Meist kõigist on jäljed pea kõikjal, meie isiklik info ja tarbimisandmed on salvestatud ja see on himuäratavalt suur kogus , mis kokku korjatakse. Enamasti anname me selleks ise loa, sest TL;DR ja YOLO. Infot kogutakse minu jaoks täiesti arusaadavatel põhjustel – äri edendamiseks, kliendist paremini aru saamiseks ja toote parendamiseks. Kuid kuidas käitutakse meie isikliku informatsiooniga? Kas see on ka eetiline üldsuse mõistes ning kas on paika pandud kindlad reeglid ettevõtete siseselt? Nendele küsimustele võiks vastata ettevõtte eetikakoodeks, kuid pika otsimise tagajärjel olin ma endiselt ainult üldiste ja ka kõike muud hõlmavate koodeksite juures. Kuid ka see on parem kui mitte midagi. Endale huvipakkuvaks valisin Telia ärilise käitumise koodeksi – seda ülesehituse ja illustratsioonide tõttu. Roll oli ka vahvatel elulistel näidetel, mis abistasidki olukorra hindamist eetiliseks või mitte. Koodeks oli väga mõnusalt loetav...

Arvustus - Eric Steven Raymond - How To Become A Hacker

Kõnealune dokument [1] on olemas mitmes keeles, ka eesti keeles, kuid otsustasin tutvuda ingliskeelse variandiga, et midagi tõlkes kaduma ei läheks. Lugemine oli minu jaoks justkui sõit Ameerika mägedel – nii pea, kui sain aurotiga samale lainele, lajatati lauale põhimõte, mis ajas karvad turri. Ääretult keeruline on sellises olukorras kujundada seisukohta tekstist tervikuna, kuid üldine maik suhu jäi pigem kibe ja arusaamatu. Alustuseks võetakse kokku, kes õieti on häkker autori nägemusel ja vastava kogukonna nägemusel. Ma ei tea, kas ma oskan selle kohta midagi kostagi, pigem ajas säärane klammerdumine kukalt kratsima. Ma ei ole kindel, kas see on sõna „häkker“ kõla või eksootiline maik, mis sunnib selle eest nõnda tõsiselt võitlema. Keel on elav ja sama moodi elavad sõnad oma elu. Heaks ja isamaaliseks näiteks on mõnus siia tuua meie oma Lydia Koidula, kelle sulest ilmus sõnapaar „lehkav isamaa“, mis toona tähendas nii lõhnavat, õitsvat kui ka puhumist. [2] Tänase...

Otsing sellest blogist