Otse põhisisu juurde

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus


Hea kasutatavus tähendab, et toodet on lihtne kasutada, on vähe loogikavigu ning nad pakuvad positiivset kogemust. Enamasti head süsteemi kasutajad ei märka, sest kõik on intuitiivne ja loogiliselt üles ehitatud. Pigem annavad tooni negatiivsed kogemused, mis teevad veebilehe kasutamise kasutajale vastumeelseks ja suunavad ta alternatiivseid võimalusi otsima. Kasutajakogemus on ülimalt subjektiivne kvaliteedimõõdik, kuid on kindlad põhitalad, millele toetudes saab disainida enamiku jaoks meeldivat kogemust pakkuva toote. [1] Kasutatavuseks võib nimetada objekti kasutuslihtsust ja -meeldivust ning selle kasutama õppimise kergust. IT mõistes on selle põhitalad sõnastanud Jakob Nielsen ja toob välja 5 peamist komponenti nagu õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. [2]

Photo by Michelle Tresemer on Unsplash
Isiklikust vaatenurgast kategoriseeriksin kehvaks kogemuseks Patsiendiportaali. Iga kord, kui on tarvilik seda külastada või mõni lehti suunab aja registreerimiseks sinna, hakkab külm higi jooksma. Õpitavuse vaatest tundub see leht täiesti müstika minu jaoks. Olen vähemalt kord kvartalis seal külaliseks, kuid kui keegi peaks küsima, kuidas midagi leida, siis soovitaksin asju läbi klikkama hakata. Kuna ma enamasti ei kujuta ette ka, kuhu alla mind huvitav info on paigutatud, siis ei ole ka mitmetest viitadest absoluutselt kasu. Lisaks paneb valge ja küllaltki väike tekst silmi kissitama ja kurnab. Selleks ajaks, kui ma olen leidnud üles tarviliku ploki ning avastan, et olen unustanud lapse esindajana tema rolli valida, visatakse mind rolli vahetades tagasi avalehele. Lisaks on leht aeglane ja võtab tähelepanelikkust, et aru saada, et toimub alles laadimin. Veel hirmsamaks läheb minu meelest olukord, kui on tarvis läbi Patsiendiportaali jõuda sinna maale, et endale arstivisiit broneerida või kirjas olevaid aegu vaadata.

Kõige kõrgemalt hindaksin ma Udemy kasutatavust. Tegemist on kursuseid pakkuva veebilehega. Kõik on loogiliselt paigutatud, loodud on kategooriad, mis on inimesele mõistetavad ja nende vahel on kerge navigeerida. See loob aluse lehe kergeks õpitavuseks ja mul ei kordagi esinenud probleemi, et midagi üles ei leiaks. Disainilt on leht üsna minimalistlik, ei ole karjuvaid, vilkuvaid ja reklaame, mida oleks iga hetk tarvilik sulgeda. Eriti mugavaks teeb minu meelest lehe kiire kursuse kokkuvõte, mis kuvatakse ja võimalus kohe korvi lisada, kui pisipildile liikuda. Lisaks on ta ka juba meelde jätnud mulle huvi pakkuva ja kasutab seda usinasti sarnaste kursuste pakkumiseks. 

 

[1] Trinidad Wiseman

[2] K. Kikkas, "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid"


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Suure võimuga kaasneb suur vastutus

  Photo by  Joe Zlomek  on   Unsplash Meist kõigist on jäljed pea kõikjal, meie isiklik info ja tarbimisandmed on salvestatud ja see on himuäratavalt suur kogus , mis kokku korjatakse. Enamasti anname me selleks ise loa, sest TL;DR ja YOLO. Infot kogutakse minu jaoks täiesti arusaadavatel põhjustel – äri edendamiseks, kliendist paremini aru saamiseks ja toote parendamiseks. Kuid kuidas käitutakse meie isikliku informatsiooniga? Kas see on ka eetiline üldsuse mõistes ning kas on paika pandud kindlad reeglid ettevõtete siseselt? Nendele küsimustele võiks vastata ettevõtte eetikakoodeks, kuid pika otsimise tagajärjel olin ma endiselt ainult üldiste ja ka kõike muud hõlmavate koodeksite juures. Kuid ka see on parem kui mitte midagi. Endale huvipakkuvaks valisin Telia ärilise käitumise koodeksi – seda ülesehituse ja illustratsioonide tõttu. Roll oli ka vahvatel elulistel näidetel, mis abistasidki olukorra hindamist eetiliseks või mitte. Koodeks oli väga mõnusalt loetav...

Tarkvara arendus- ja ärimudelid ettevõtte ja toote näitel.

  Tänapäevases kiires ja muutuvas maailmas on saab palavamat vastuvõttu agiilne arendusmudel. Mida populaarsemaks miski muutub, seda enam hakkab ta aga ka oma elu elama, agiilsete meetodite küllasuses on juba üsna keeruline orienteeruda. Agiilse manifesti  [1] sõnastamisest on üksjagu aega möödas, mistõttu on iga leidnud endale oma ja kohandanud enda näo järgi. Photo  Jo Szczepanska   on   Unsplash Salesforce on Ameerika pilvepõhine tarkvaraettevõte, mis pakub kliendisuhete halduse (CRM) teenust ning pakub ka ettevõtterakendusi, mis on keskendunud klienditeenindusele, turunduse automatiseerimisele, analüüsile ja rakenduste arendamisele. Aastate jooksul Salesforce'is välja kujunenud oma tähendus agiilsele arendusele. Selle asemel, et keskenduda ühele meetodile või mõtteviisile, on võetud populaarsete metoodikate ja raamistike erinevad aspektid ning need ühendatud. Sellest johtuvalt saab ka iga uus insener, kes palgatakse esimese asjana kahepäevase koolituse, mi...

Minu, sinu, meie, teie...Kelle?

  Photo by Thomas Park  on   Unsplash Autoriõigused on teema, mis kütab kirgi juba pikemat aega. Tavapärane praktika on „kuumi“ asjaolusid liialt keeruliseks mõtlema hakata poliitilisel maastikul ja peenhäälestada olukorda. Sama suuna on isikliku tunnetuse põhjal saanud ka autoriõiguste teema. Põhjuseid on erinevaid, kuid suur roll on siin lobistamisel ja minu meelest asjatundmatutel poliitikas. Seadusandlus valmib keerulisemal kujul, kui me oma toolis mugavalt istudes ette kujutadagi oskame, mistõttu on võimalik seda ka selliseks sega-pudru-kapsaks kokku kirjutada mis iganes loosungite all.  Kaitsmaks sõnavabadust, suhtlemist, haridust ning austamaks kodanike privaatsust ja kodanikuõigusi üldiselt ilmus Christian Engströmi ja Rick Falkcinge sulest raamat „The Case For Copyright Reform“ [1]. Kirjateoses antakse ülevaade, kuidas tegelikult toimub üksikisiku tasandil mõju avaldab ning mis tegelikult lobistide töö tagamaa on. Nende eesmärk on aga hoida ideid, teadmisi j...