Otse põhisisu juurde

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus


Hea kasutatavus tähendab, et toodet on lihtne kasutada, on vähe loogikavigu ning nad pakuvad positiivset kogemust. Enamasti head süsteemi kasutajad ei märka, sest kõik on intuitiivne ja loogiliselt üles ehitatud. Pigem annavad tooni negatiivsed kogemused, mis teevad veebilehe kasutamise kasutajale vastumeelseks ja suunavad ta alternatiivseid võimalusi otsima. Kasutajakogemus on ülimalt subjektiivne kvaliteedimõõdik, kuid on kindlad põhitalad, millele toetudes saab disainida enamiku jaoks meeldivat kogemust pakkuva toote. [1] Kasutatavuseks võib nimetada objekti kasutuslihtsust ja -meeldivust ning selle kasutama õppimise kergust. IT mõistes on selle põhitalad sõnastanud Jakob Nielsen ja toob välja 5 peamist komponenti nagu õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. [2]

Photo by Michelle Tresemer on Unsplash
Isiklikust vaatenurgast kategoriseeriksin kehvaks kogemuseks Patsiendiportaali. Iga kord, kui on tarvilik seda külastada või mõni lehti suunab aja registreerimiseks sinna, hakkab külm higi jooksma. Õpitavuse vaatest tundub see leht täiesti müstika minu jaoks. Olen vähemalt kord kvartalis seal külaliseks, kuid kui keegi peaks küsima, kuidas midagi leida, siis soovitaksin asju läbi klikkama hakata. Kuna ma enamasti ei kujuta ette ka, kuhu alla mind huvitav info on paigutatud, siis ei ole ka mitmetest viitadest absoluutselt kasu. Lisaks paneb valge ja küllaltki väike tekst silmi kissitama ja kurnab. Selleks ajaks, kui ma olen leidnud üles tarviliku ploki ning avastan, et olen unustanud lapse esindajana tema rolli valida, visatakse mind rolli vahetades tagasi avalehele. Lisaks on leht aeglane ja võtab tähelepanelikkust, et aru saada, et toimub alles laadimin. Veel hirmsamaks läheb minu meelest olukord, kui on tarvis läbi Patsiendiportaali jõuda sinna maale, et endale arstivisiit broneerida või kirjas olevaid aegu vaadata.

Kõige kõrgemalt hindaksin ma Udemy kasutatavust. Tegemist on kursuseid pakkuva veebilehega. Kõik on loogiliselt paigutatud, loodud on kategooriad, mis on inimesele mõistetavad ja nende vahel on kerge navigeerida. See loob aluse lehe kergeks õpitavuseks ja mul ei kordagi esinenud probleemi, et midagi üles ei leiaks. Disainilt on leht üsna minimalistlik, ei ole karjuvaid, vilkuvaid ja reklaame, mida oleks iga hetk tarvilik sulgeda. Eriti mugavaks teeb minu meelest lehe kiire kursuse kokkuvõte, mis kuvatakse ja võimalus kohe korvi lisada, kui pisipildile liikuda. Lisaks on ta ka juba meelde jätnud mulle huvi pakkuva ja kasutab seda usinasti sarnaste kursuste pakkumiseks. 

 

[1] Trinidad Wiseman

[2] K. Kikkas, "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid"


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Swim or sink..kes peab ajahambale vastu?

Sõnad üle õhu Ajal, mil televiisorid olid meie ainus aken maailma ja internet oli alles idee, töötati välja BBC vajadustele toetudes viis, kuidas saata teleri ekraanidele tekstilisi sõnumeid. Parimaks variandiks osutus tiitrite edastamiseks ekraani ülaosas leiduvate tühjade ridade kasutamiseks. Kiiresti mõisteti, et sel viisil saab edastada palju enamat kui subtiitreid ja nii sündis teleteksti kontseptsioon - tekstipõhine teabeteenus, mis suudab edastada teleekraanidele kasulikku infosisu. Teenus ristiti Ceefaxiks ja see käivitati ametlikult septembris 1974. [1] https://images.freeimages.com/images/large-previews/dd2/bbc-news-on-the-teletext-1256139.jpg Hiljem samal aastal käivitas Ühendkuningriigi peamine sõltumatu televisiooniamet ITV oma variandi teenusest nimega Oracle. Teleteksti teenuste sirvimiseks tuli trükkida kolme numbri kombinatsiooni vahemikus 000 kuni 999, mis laadis teabe ekraanile. [2] Kui olemas oli teleteksti dekodeerijaga teleriga, oli juurdepääs umbes 30 leheküljele

Kes oled…?

Nagu palju muudki on ka armastuse otsimine kolinud internetti. 🎔 Photo by  Nick Fewings  on   Unsplash Ennemasti oli populaarseks tutvumiskuulutuste rubriik ajalehes, nüüd on see osaks pea igast online variandist (veebisaidid, mängud jms), mis võimaldab kasutajate vahelist suhtlust. Kes leiab armastuse Instagramist, kes  aga Cat Lovers Chat City’st. Selles ei ole iseenesest ju midagi halba, kui kaks indiviidi üksteist leiavad, ükskõik millisel moel. Kehvema pöörde saab olukord aga siis, kui esinetakse kellegi teisena. Vaadates erinevaid armastust kajastavaid saateid TLC pealt, paistab identiteedi vargus küllaltki igapäevane olema. Enamasti laenatakse mõne sihvaka neiu või treenitud noormehe pilte, et leida vestluspartnereid. Piltide laenamisega otsest kurja pildil olijale ei teha, kuid tegevus on siiski PPA lehel kirjas identiteedivargusena ja teiseks väita end ei tohiks. Omandatud identiteeti kasutatakse manipuleerimiseks. Säärane skeem on kasutusel enamasti juba hilisemas eas ol

Uuest meediast mõjutatud traditsiooniline meedia.

Ei ole halba.... image by Krzysztof Szkurlatowski See, kuidas me teavet ja uudiseid loeme ning edastame, on pärast sotsiaalmeedia tulekut drastiliselt muutunud. Avalikkus saab meediat tarbida mitmel platvormil ja uudised jõuavad kohale, samal hetkel, kui need juhtuvad. Otseürituste, loodusõnnetuste ja poliitiliste teadaannete puhul võimaldavad sotsiaalmeedia platvormid nagu Twitter ja Facebook uudistel levida kulutulena, jõudes reaalajas sihtgrupini kiiremini, kui ühelgi traditsioonilisel uudiste väljaandel on aega lugu avaldada. [1] Lisaks ei ole kiirete sõnumite edastamine ka kulukas, mis võimaldabki koheselt reageerida. Uus meedia saab päev läbi vastu võtta otsuseid, mida avaldada ja päeva jooksul edastada või kohandada mitut tüüpi digitaalseid sõnumeid. [2] Traditsiooniline meedia jääb selles osas suuresti alla ning õhtused uudised on aktiivsematele netikasutajatele juba ammugi teada. See paneb meediaettevõtetele peale suure surve, et kaasas käia uue meediaga ja tema kiirusega ning