Otse põhisisu juurde

Kes oled…?

Nagu palju muudki on ka armastuse otsimine kolinud internetti. 🎔

Photo by Nick Fewings on Unsplash
Ennemasti oli populaarseks tutvumiskuulutuste rubriik ajalehes, nĂĽĂĽd on see osaks pea igast online variandist (veebisaidid, mängud jms), mis võimaldab kasutajate vahelist suhtlust. Kes leiab armastuse Instagramist, kes  aga Cat Lovers Chat City’st. Selles ei ole iseenesest ju midagi halba, kui kaks indiviidi ĂĽksteist leiavad, ĂĽkskõik millisel moel. Kehvema pöörde saab olukord aga siis, kui esinetakse kellegi teisena.

Vaadates erinevaid armastust kajastavaid saateid TLC pealt, paistab identiteedi vargus küllaltki igapäevane olema. Enamasti laenatakse mõne sihvaka neiu või treenitud noormehe pilte, et leida vestluspartnereid. Piltide laenamisega otsest kurja pildil olijale ei teha, kuid tegevus on siiski PPA lehel kirjas identiteedivargusena ja teiseks väita end ei tohiks. Omandatud identiteeti kasutatakse manipuleerimiseks. Säärane skeem on kasutusel enamasti juba hilisemas eas olevate meeste ja naiste peal, kes on lootuses leida uus armastus suundunud internetti, kuid ei ole sealsete varitsevate ohtudega kursis. On tavapärane, et kauni profiilipildiga konto tunneb ise huvi ja ärgitab suhtlust. Üsna kiirelt jõutakse ka faasi, kus avaldatakse armastust, millele järgneb enda kurb elulugu ning vajatakse raha nt telefoniarvete maksmisel, et kallimaga edasi ikka suhelda. Televaatajateni jõudis ka Yolanda lugu, on see tõsi või lavastus polegi oluline, kuid tõsiasi on see, et selline skeem on kasutusel igapäevaselt ja armastuse nimel petetakse välja tuhandeid, omandatakse inimeste andmeid ja isiklikku infot. Catfishing on nõnda tüüpiline, et nii mõnigi endale elu loonud iidolina ja on isikuid, kes tõsimeeli usuvad, et nad ongi suhtes mõne kuulsusega, sest on loodud võltskontod ka tutvusringkonna jaoks, mida ise hallatakse. Sääraselt "ullikesi" ära kasutades on võimalik ligi pääseda ka kõiksugu konfidentsiaalsetele andmetele, mis tema ametikohaga kaasas käivad, rääkimata kodusest aadressist. Enamasti on kõige koletum olukord aga siis, kui petetu avastab olukorra ja soovib suhtlust lõpetada. Sellisel juhul petturil on olemas kõiksugu vahendeid, millega jätkata väljapressimist.

Teema on keeruline, sest armunud inimest on keeruline mõistusele kutsuda, kuid situatsiooni tõsidust on mõistetud ja aeg-ajalt ilmuvad siiski ka artiklid, mis ehk aitavad mõista olukorra olemust. Abi oleks siin ainult  harimisest ja lähedaste märkamisest, kes saavad vajadusel sekkuda ja ĂĽritada maa peale tagasi tuua. Lihtsamad ohumärgid, mida tähele panna, et vältida internetis ärakasutamist:

  1. Suhe areneb väga kiiresti
  2. Vestluspartner ei taha kunagi oma nägu näidata video vahendusel.
  3. Sotsiaalmeedia kasutamine on napp, sõpru on vähe.
  4. Vestluspartner kĂĽsib raha.
  5. Olukord tundub liiga head, et tõsi olla.
  6. Vestluspartneri "töö" saadab teda pidevalt ĂĽle maailma, mis takistab kohtumist või õigustab “levist väljas” olemist.
  7.  Ă•ige grammatika puudub, kuigi väidab end tolle keele kõnelejaks.
  8. Vestluspartneri elulugu on väga keeruline ja traagiline ning nad on koheselt avatus selles osas.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Life As You Know IT... IT-lahendused, mis muutsid maailma

  Maakera taskus Kuidas me ka ei prooviks, ei saaks me ilmselt hakkama enam kaardirakendusteta, mis on kolinud gloobustelt ja atlastest ekraanile. Tundub enesest mõistetavana panna tööle mõni äpp, mis juhatab kiireimat teed pidi sihtkohta või paari hiireklõpsuga saab leida kaardilt otsitava tänava või seenemetsa. Photo by Bill Oxford  on   Unsplash Geograafiliste infosĂĽsteemide (GIS) kui arvutirakenduse ajalugu algas 1960. aastatel mitmete projektidega, millest tuntuim on ilmselt Kanada geograafiline infosĂĽsteem (CGIS), mille töötas välja IBMi meeskond Roger Tomlinsoni juhendamisel. See töötati välja Kanada maakasutuse andmete salvestamiseks, võrdlemiseks ja analĂĽĂĽsimiseks. Tehnoloogia on CGISi kavandamisest ja ehitamisest alates poole sajandi jooksul tohutult arenenud. SeitsmekĂĽmnendate ja kaheksakĂĽmnendate aastate jooksul tehti ruumiteadlikkuse ja ruumiandmete käitlemise arendamist olulistes akadeemilistes keskustes, nagu Harvard ja Esri. 1990ndatel avaldas Esri, ĂĽk...

Suure võimuga kaasneb suur vastutus

  Photo by  Joe Zlomek  on   Unsplash Meist kõigist on jäljed pea kõikjal, meie isiklik info ja tarbimisandmed on salvestatud ja see on himuäratavalt suur kogus , mis kokku korjatakse. Enamasti anname me selleks ise loa, sest TL;DR ja YOLO. Infot kogutakse minu jaoks täiesti arusaadavatel põhjustel – äri edendamiseks, kliendist paremini aru saamiseks ja toote parendamiseks. Kuid kuidas käitutakse meie isikliku informatsiooniga? Kas see on ka eetiline ĂĽldsuse mõistes ning kas on paika pandud kindlad reeglid ettevõtete siseselt? Nendele kĂĽsimustele võiks vastata ettevõtte eetikakoodeks, kuid pika otsimise tagajärjel olin ma endiselt ainult ĂĽldiste ja ka kõike muud hõlmavate koodeksite juures. Kuid ka see on parem kui mitte midagi. Endale huvipakkuvaks valisin Telia ärilise käitumise koodeksi – seda ĂĽlesehituse ja illustratsioonide tõttu. Roll oli ka vahvatel elulistel näidetel, mis abistasidki olukorra hindamist eetiliseks või mitte. Koodeks oli väga mõnusalt loetav...

Arvustus - Eric Steven Raymond - How To Become A Hacker

  Kõnealune dokument   [1]  on olemas mitmes keeles, ka eesti keeles, kuid otsustasin tutvuda ingliskeelse variandiga, et midagi tõlkes kaduma ei läheks. Lugemine oli minu jaoks justkui sõit Ameerika mägedel – nii pea, kui sain aurotiga samale lainele, lajatati lauale põhimõte, mis ajas karvad turri. Ääretult keeruline on sellises olukorras kujundada seisukohta tekstist tervikuna, kuid ĂĽldine maik suhu jäi pigem kibe ja arusaamatu. Alustuseks võetakse kokku, kes õieti on häkker autori nägemusel ja vastava kogukonna nägemusel. Ma ei tea, kas ma oskan selle kohta midagi kostagi, pigem ajas säärane klammerdumine kukalt kratsima. Ma ei ole kindel, kas see on sõna „häkker“ kõla või eksootiline maik, mis sunnib selle eest nõnda tõsiselt võitlema. Keel on elav ja sama moodi elavad sõnad oma elu. Heaks ja isamaaliseks näiteks on mõnus siia tuua meie oma Lydia Koidula, kelle sulest ilmus sõnapaar „lehkav isamaa“, mis toona tähendas nii lõhnavat, õitsvat kui ka puhumist. [2] Tänase...