Elu ebastandartsena – tugilahendused igapäevatoimetusteks

Ilma piiranguteta inimesed ei suuda enamasti ettegi kujutada, mida tähendab, kui su oma keha sind alt veab. Ka variantide paljusust, mil moel võib elu keerulisem olla, ei hoomata. Kuid üks on kindel – enda iseseisvust soovib igaüks, kasvõi väheselgi määral. Teema on minust samaaegselt nii kaugel kui ka lähedal. Ise ennast saan pidada hetkel üsna standartseks inimeseks ja ei tea, mida tähendab, kui ei saaks ise näiteks trükkida või hiirt liigutada. Sündisin laisa silmaga, mis tähendab, et väiksena võisin ilma probleemideta vastu posti kõndida, kuid tänu silma treenimisele sai tast asja ja pimedaks ka end ei kategoriseerida kuidagi ei saa.

Esimene vidin on siiski seotud minu isikliku suure hirmuga kaotada nägemine oma ainsast heast silmast, sest tolle laisemaga, ma tekstist tähemärke normaalses suuruses enam eristada ei suuda. Dot Watch on käekell, mis kasutab pimedate kirja kompaktsemat versiooni kiire info edasi andmiseks. Ekraanile tekitatakse lugemiseks kõrgendatud pind, mis annab näiteks teada, mis on ühendatud telefoni ekraanile kuvatud erinevates äppides, kes parajasti helistab, mis kell täpselt on, mis sisaldub saadetud sõnumites jpm. Hinnaks on talle toodud ca 300 dollarit ning lubatakse Lõuna-Koreast tasuta kohale toimetada.

Lapsena/teismelisena tundsin vanaema koormat ja nägin 10 aastast SM teekonda ja selle lõppu. Minu ainsa püsiva hobi, mis tänaseks on küll hääbunud, „põhjustanud“ õpetaja valis eneselõpetamise Šveitsis ALS tagajärjel. Antud kogemused tingisid minu teise tugilahenduse valiku voiceitt’i näol, sest need võtavad lõpuks ka hääle. Lisaks on ka mitmeid muid võimalusi oma hääle puudumiseks, kus intelligents on täiesti olemas – neid siin ette lugeda ei jõua. Tegemist on kõnetuvastusäpiga, mis tõlgib kõnehäiretega inimeste jutu teistele arusaadavale kujule peale kõnemustrite tundmaõppimist. Keelelisi piiranguid äpile ei seata, kuid hetkel paistis ta olemas olevat vaid App Store’s, tasuta, kuid siiski…Antud rakenduses näen ma suurt potentsiaali ka autistlike inimeste elu hõlbustamiseks, kes on enda kehasse lõksu jäänud. Lisaks võiks anda see suuremahulise halvatuse ja kõnehäire korral võimaluse kasutada ka hääljuhtimise abil tehnoloogiat.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Life As You Know IT... IT-lahendused, mis muutsid maailma

Maakera taskus Kuidas me ka ei prooviks, ei saaks me ilmselt hakkama enam kaardirakendusteta, mis on kolinud gloobustelt ja atlastest ekraanile. Tundub enesest mõistetavana panna tööle mõni äpp, mis juhatab kiireimat teed pidi sihtkohta või paari hiireklõpsuga saab leida kaardilt otsitava tänava või seenemetsa. Photo by Bill Oxford on Unsplash Geograafiliste infosüsteemide (GIS) kui arvutirakenduse ajalugu algas 1960. aastatel mitmete projektidega, millest tuntuim on ilmselt Kanada geograafiline infosüsteem (CGIS), mille töötas välja IBMi meeskond Roger Tomlinsoni juhendamisel. See töötati välja Kanada maakasutuse andmete salvestamiseks, võrdlemiseks ja analüüsimiseks. Tehnoloogia on CGISi kavandamisest ja ehitamisest alates poole sajandi jooksul tohutult arenenud. Seitsmekümnendate ja kaheksakümnendate aastate jooksul tehti ruumiteadlikkuse ja ruumiandmete käitlemise arendamist olulistes akadeemilistes keskustes, nagu Harvard ja Esri. 1990ndatel avaldas Esri, ük...

Suure võimuga kaasneb suur vastutus

Photo by Joe Zlomek on Unsplash Meist kõigist on jäljed pea kõikjal, meie isiklik info ja tarbimisandmed on salvestatud ja see on himuäratavalt suur kogus , mis kokku korjatakse. Enamasti anname me selleks ise loa, sest TL;DR ja YOLO. Infot kogutakse minu jaoks täiesti arusaadavatel põhjustel – äri edendamiseks, kliendist paremini aru saamiseks ja toote parendamiseks. Kuid kuidas käitutakse meie isikliku informatsiooniga? Kas see on ka eetiline üldsuse mõistes ning kas on paika pandud kindlad reeglid ettevõtete siseselt? Nendele küsimustele võiks vastata ettevõtte eetikakoodeks, kuid pika otsimise tagajärjel olin ma endiselt ainult üldiste ja ka kõike muud hõlmavate koodeksite juures. Kuid ka see on parem kui mitte midagi. Endale huvipakkuvaks valisin Telia ärilise käitumise koodeksi – seda ülesehituse ja illustratsioonide tõttu. Roll oli ka vahvatel elulistel näidetel, mis abistasidki olukorra hindamist eetiliseks või mitte. Koodeks oli väga mõnusalt loetav...

Arvustus - Eric Steven Raymond - How To Become A Hacker

Kõnealune dokument [1] on olemas mitmes keeles, ka eesti keeles, kuid otsustasin tutvuda ingliskeelse variandiga, et midagi tõlkes kaduma ei läheks. Lugemine oli minu jaoks justkui sõit Ameerika mägedel – nii pea, kui sain aurotiga samale lainele, lajatati lauale põhimõte, mis ajas karvad turri. Ääretult keeruline on sellises olukorras kujundada seisukohta tekstist tervikuna, kuid üldine maik suhu jäi pigem kibe ja arusaamatu. Alustuseks võetakse kokku, kes õieti on häkker autori nägemusel ja vastava kogukonna nägemusel. Ma ei tea, kas ma oskan selle kohta midagi kostagi, pigem ajas säärane klammerdumine kukalt kratsima. Ma ei ole kindel, kas see on sõna „häkker“ kõla või eksootiline maik, mis sunnib selle eest nõnda tõsiselt võitlema. Keel on elav ja sama moodi elavad sõnad oma elu. Heaks ja isamaaliseks näiteks on mõnus siia tuua meie oma Lydia Koidula, kelle sulest ilmus sõnapaar „lehkav isamaa“, mis toona tähendas nii lõhnavat, õitsvat kui ka puhumist. [2] Tänase...

Otsing sellest blogist