Otse põhisisu juurde

Elu ebastandartsena – tugilahendused igapäevatoimetusteks

 

Photo by Maurits Bausenhart on Unsplash

Ilma piiranguteta inimesed ei suuda enamasti ettegi kujutada, mida tähendab, kui su oma keha sind alt veab. Ka variantide paljusust, mil moel võib elu keerulisem olla, ei hoomata. Kuid üks on kindel – enda iseseisvust soovib igaüks, kasvõi väheselgi määral. Teema on minust samaaegselt nii kaugel kui ka lähedal. Ise ennast saan pidada hetkel üsna standartseks inimeseks ja ei tea, mida tähendab, kui ei saaks ise näiteks trükkida või hiirt liigutada. Sündisin laisa silmaga, mis tähendab, et väiksena võisin ilma probleemideta vastu posti kõndida, kuid tänu silma treenimisele sai tast asja ja pimedaks ka end ei kategoriseerida kuidagi ei saa.

Esimene vidin on siiski seotud minu isikliku suure hirmuga kaotada nägemine oma ainsast heast silmast, sest tolle laisemaga, ma tekstist tähemärke normaalses suuruses enam eristada ei suuda. Dot Watch on käekell, mis kasutab pimedate kirja kompaktsemat versiooni kiire info edasi andmiseks. Ekraanile tekitatakse lugemiseks kõrgendatud pind, mis annab näiteks teada, mis on ühendatud telefoni ekraanile kuvatud erinevates äppides, kes parajasti helistab, mis kell täpselt on, mis sisaldub saadetud sõnumites jpm. Hinnaks on talle toodud ca 300 dollarit ning lubatakse Lõuna-Koreast tasuta kohale toimetada.

Lapsena/teismelisena tundsin vanaema koormat ja nägin 10 aastast SM teekonda ja selle lõppu. Minu ainsa püsiva hobi, mis tänaseks on küll hääbunud, „põhjustanud“ õpetaja valis eneselõpetamise Šveitsis ALS tagajärjel. Antud kogemused tingisid minu teise tugilahenduse valiku voiceitt’i näol, sest need võtavad lõpuks ka hääle. Lisaks on ka mitmeid muid võimalusi oma hääle puudumiseks, kus intelligents on täiesti olemas – neid siin ette lugeda ei jõua. Tegemist on kõnetuvastusäpiga, mis tõlgib kõnehäiretega inimeste jutu teistele arusaadavale kujule peale kõnemustrite tundmaõppimist. Keelelisi piiranguid äpile ei seata, kuid hetkel paistis ta olemas olevat vaid App Store’s, tasuta, kuid siiski…Antud rakenduses näen ma suurt potentsiaali ka autistlike inimeste elu hõlbustamiseks, kes on enda kehasse lõksu jäänud. Lisaks võiks anda see suuremahulise halvatuse ja kõnehäire korral võimaluse kasutada ka hääljuhtimise abil tehnoloogiat.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Swim or sink..kes peab ajahambale vastu?

Sõnad üle õhu Ajal, mil televiisorid olid meie ainus aken maailma ja internet oli alles idee, töötati välja BBC vajadustele toetudes viis, kuidas saata teleri ekraanidele tekstilisi sõnumeid. Parimaks variandiks osutus tiitrite edastamiseks ekraani ülaosas leiduvate tühjade ridade kasutamiseks. Kiiresti mõisteti, et sel viisil saab edastada palju enamat kui subtiitreid ja nii sündis teleteksti kontseptsioon - tekstipõhine teabeteenus, mis suudab edastada teleekraanidele kasulikku infosisu. Teenus ristiti Ceefaxiks ja see käivitati ametlikult septembris 1974. [1] https://images.freeimages.com/images/large-previews/dd2/bbc-news-on-the-teletext-1256139.jpg Hiljem samal aastal käivitas Ühendkuningriigi peamine sõltumatu televisiooniamet ITV oma variandi teenusest nimega Oracle. Teleteksti teenuste sirvimiseks tuli trükkida kolme numbri kombinatsiooni vahemikus 000 kuni 999, mis laadis teabe ekraanile. [2] Kui olemas oli teleteksti dekodeerijaga teleriga, oli juurdepääs umbes 30 leheküljele

Kes oled…?

Nagu palju muudki on ka armastuse otsimine kolinud internetti. 🎔 Photo by  Nick Fewings  on   Unsplash Ennemasti oli populaarseks tutvumiskuulutuste rubriik ajalehes, nüüd on see osaks pea igast online variandist (veebisaidid, mängud jms), mis võimaldab kasutajate vahelist suhtlust. Kes leiab armastuse Instagramist, kes  aga Cat Lovers Chat City’st. Selles ei ole iseenesest ju midagi halba, kui kaks indiviidi üksteist leiavad, ükskõik millisel moel. Kehvema pöörde saab olukord aga siis, kui esinetakse kellegi teisena. Vaadates erinevaid armastust kajastavaid saateid TLC pealt, paistab identiteedi vargus küllaltki igapäevane olema. Enamasti laenatakse mõne sihvaka neiu või treenitud noormehe pilte, et leida vestluspartnereid. Piltide laenamisega otsest kurja pildil olijale ei teha, kuid tegevus on siiski PPA lehel kirjas identiteedivargusena ja teiseks väita end ei tohiks. Omandatud identiteeti kasutatakse manipuleerimiseks. Säärane skeem on kasutusel enamasti juba hilisemas eas ol

Uuest meediast mõjutatud traditsiooniline meedia.

Ei ole halba.... image by Krzysztof Szkurlatowski See, kuidas me teavet ja uudiseid loeme ning edastame, on pärast sotsiaalmeedia tulekut drastiliselt muutunud. Avalikkus saab meediat tarbida mitmel platvormil ja uudised jõuavad kohale, samal hetkel, kui need juhtuvad. Otseürituste, loodusõnnetuste ja poliitiliste teadaannete puhul võimaldavad sotsiaalmeedia platvormid nagu Twitter ja Facebook uudistel levida kulutulena, jõudes reaalajas sihtgrupini kiiremini, kui ühelgi traditsioonilisel uudiste väljaandel on aega lugu avaldada. [1] Lisaks ei ole kiirete sõnumite edastamine ka kulukas, mis võimaldabki koheselt reageerida. Uus meedia saab päev läbi vastu võtta otsuseid, mida avaldada ja päeva jooksul edastada või kohandada mitut tüüpi digitaalseid sõnumeid. [2] Traditsiooniline meedia jääb selles osas suuresti alla ning õhtused uudised on aktiivsematele netikasutajatele juba ammugi teada. See paneb meediaettevõtetele peale suure surve, et kaasas käia uue meediaga ja tema kiirusega ning