Inimene ennekõike…

Üksi oma toolis istudes unustame tihti ära, et teiselpool ekraani on tõelised inimesed oma tunnete ja arusaamistega. Eduka netisuhtluse alustalad on kirjaliku ja kokkuvõtva vormi saanud juba pea 30 aastat tagasi ka Virginia Shea poolt. [1]

Minu kõige kurvem kogemus on seotud kohe esimese netiketti punktiga – inimese unustamisega. Oma veendumuste ja tõekspidamiste selgitamine on õigustatud ja tervitatud nähtus, kuid selle juures ei tohi ära unustada, et ekraanile jõuavad ainult sõnad. Kõik muu, mis on omavahelisel suhtlusel vahel isegi olulisem nagu kehakeel ja hääletoon jäävad ainult kirjutajaga ning lugeja ei oska neid täpselt samal kujul juurde mõelda.

Oma vitsad sain kätte enda arust viisakat ja fakte välja toovat vastuskirja koosades tööalaselt, kus põhjendasin miks mõnda sammu tasub teha praegu ja mõnda mõne aja pärast peale protsesside analüüsimist. Kirja saatsin töökaaslasele, kes vahetas asutust, kuid kellega päriselus sai lõõpida, chatis sai ennemasti sama teravat nalja tehtud ja suhtlus sujus. Vastasin püstitatud küsimustele minu jaoks meie tavapärasel suhtlusviisil, kuid sellest kerkis tõsine torm ja hea et lahkumisavaldust kirjutama ei pidanud. Siit sain tõsise õppetunni, et minu peas oli toon täiesti teine, kui lugeja peas. Töötasin korduvalt kõnealust meili läbi ja nägin tõesti, et seda sai ka väga „valesti“ lugeda.

Antud vahejuhtum õpetas mind alati läbi kaaluma kõik oma ütlemised kirja teel, isegi kui adressaadiks on lähedane inimene, võõrastest ei tasu rääkidagi. Siit edasi on iga kiri küll kõvasti rohkem aega võtnud, kuid mõistlikum on vältida konflikte, mis tekivad puhtalt säärasest hooletusest ja eeldamisest, et teine on samal laineharjal.

[1] V. Shea, Netiquette, 1994.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Suure võimuga kaasneb suur vastutus

Photo by Joe Zlomek on Unsplash Meist kõigist on jäljed pea kõikjal, meie isiklik info ja tarbimisandmed on salvestatud ja see on himuäratavalt suur kogus , mis kokku korjatakse. Enamasti anname me selleks ise loa, sest TL;DR ja YOLO. Infot kogutakse minu jaoks täiesti arusaadavatel põhjustel – äri edendamiseks, kliendist paremini aru saamiseks ja toote parendamiseks. Kuid kuidas käitutakse meie isikliku informatsiooniga? Kas see on ka eetiline üldsuse mõistes ning kas on paika pandud kindlad reeglid ettevõtete siseselt? Nendele küsimustele võiks vastata ettevõtte eetikakoodeks, kuid pika otsimise tagajärjel olin ma endiselt ainult üldiste ja ka kõike muud hõlmavate koodeksite juures. Kuid ka see on parem kui mitte midagi. Endale huvipakkuvaks valisin Telia ärilise käitumise koodeksi – seda ülesehituse ja illustratsioonide tõttu. Roll oli ka vahvatel elulistel näidetel, mis abistasidki olukorra hindamist eetiliseks või mitte. Koodeks oli väga mõnusalt loetav...

Tarkvara arendus- ja ärimudelid ettevõtte ja toote näitel.

Tänapäevases kiires ja muutuvas maailmas on saab palavamat vastuvõttu agiilne arendusmudel. Mida populaarsemaks miski muutub, seda enam hakkab ta aga ka oma elu elama, agiilsete meetodite küllasuses on juba üsna keeruline orienteeruda. Agiilse manifesti [1] sõnastamisest on üksjagu aega möödas, mistõttu on iga leidnud endale oma ja kohandanud enda näo järgi. Photo Jo Szczepanska on Unsplash Salesforce on Ameerika pilvepõhine tarkvaraettevõte, mis pakub kliendisuhete halduse (CRM) teenust ning pakub ka ettevõtterakendusi, mis on keskendunud klienditeenindusele, turunduse automatiseerimisele, analüüsile ja rakenduste arendamisele. Aastate jooksul Salesforce'is välja kujunenud oma tähendus agiilsele arendusele. Selle asemel, et keskenduda ühele meetodile või mõtteviisile, on võetud populaarsete metoodikate ja raamistike erinevad aspektid ning need ühendatud. Sellest johtuvalt saab ka iga uus insener, kes palgatakse esimese asjana kahepäevase koolituse, mi...

Minu, sinu, meie, teie...Kelle?

Photo by Thomas Park on Unsplash Autoriõigused on teema, mis kütab kirgi juba pikemat aega. Tavapärane praktika on „kuumi“ asjaolusid liialt keeruliseks mõtlema hakata poliitilisel maastikul ja peenhäälestada olukorda. Sama suuna on isikliku tunnetuse põhjal saanud ka autoriõiguste teema. Põhjuseid on erinevaid, kuid suur roll on siin lobistamisel ja minu meelest asjatundmatutel poliitikas. Seadusandlus valmib keerulisemal kujul, kui me oma toolis mugavalt istudes ette kujutadagi oskame, mistõttu on võimalik seda ka selliseks sega-pudru-kapsaks kokku kirjutada mis iganes loosungite all. Kaitsmaks sõnavabadust, suhtlemist, haridust ning austamaks kodanike privaatsust ja kodanikuõigusi üldiselt ilmus Christian Engströmi ja Rick Falkcinge sulest raamat „The Case For Copyright Reform“ [1]. Kirjateoses antakse ülevaade, kuidas tegelikult toimub üksikisiku tasandil mõju avaldab ning mis tegelikult lobistide töö tagamaa on. Nende eesmärk on aga hoida ideid, teadmisi j...

Otsing sellest blogist