Käsitöö või profitöö?

 

Photo by Quino Al on Unsplash

Antud kirjatükis üritame aru saada, mis erinevus on IT-s „käsitööliseks“ lahterduva ja tõelise oma ala professionaali vahe. Kõik esitatu on oma mätta otsast vaadates ja ei pruugi kokku minna mõne teise mätta vaatega. Professionaalsus on keeruline mõiste, sest seda on üsna võimatu ühesel paika panna.

Minu silmis on „käsitööliseks“ ükskõik mis ala esindaja, kes töötab nö miinimum programmi järgi. Tema oskused võivad olla suurepärased, kuid ta ei pea neid kasutama – keegi ju ei öelnud. Lisandväärtus käsilolevale projektile või töölõigule on olematu või minimaalne ning teised lahendused tulevad kõne alla kliendi või ülemuse nõudmisel. Käsitööline on enda harjumuste ori ja tal puudub ka motivatsioon muul moel läheneda enda ülesannetele – töö on tehtud ja lahendused töötavad. Seetõttu ei saa teda, aga kehvaks pidada – kõigile ei sobi isikuomaduste tõttu ülevoolav kliendisuhtlus ja koostöö sellisel kujul. Olemas on turg ka sellistele valmis lahendustele, sest on olemas ka tellijad, kes ongi konkreetset ja kindlat justnimelt nõnda töötavat lahendust otsimas.

Ei tea kas inimese edevuse tõttu või millegi muu pärast, aga professionaalseks peetakse teenust, mida pakkudes on spetsialist enda nahast välja pugenud kliendi meeleheaks. IT-s on seetõttu ilmselt samad ootused klientidel ning oodatakse isikupäraseid lahendusi, kõiki maailma asju arvestavat disaini ja üle oma varju hüppamist. Seeläbi peetakse professionaaliks spetsialist, kes on laia silmaringiga, oskab kõike ja suudab kõik maailma probleemid lahendada. Siinkohal minu nägemus läheb veidi lahku ilmselt ideaalsest unistuste professionaalist. Leian, et kõige paremini iseloomustab professionaali lai silmaring, mis võimaldab tal tunnistada, millal enda oskustest puudu jääb ja teab, kust abi otsida. Professionaal ei vaata tuimalt kliendi soovi ja ei anna sahtlist valmislahendust, vaid tervikpildist ülevaate omamine paneb ta mõtlema ka horisontaalsete lähenemiste peale ja seeläbi saab ta klienti „õigele“ teele suunata.

Kui aga arvestada maailmas vohavat küllus ja aus olla siis selline lahterdamine tundub äärmiselt ebaõiglane justnimelt seetõttu, et inimesed on erinevad ja kõik ei soovi sarnast teenust. Kliendid on erinevad, mistõttu mõne jaoks käsitööline on hoopis professionaal ja teise mõistes professionaal on tõeline tüütus, kes ei saa ülesandest aru ja ajab oma joru. Võta siis näpust keda kuhu jagada.