Photo by  Joe Zlomek  on   Unsplash Meist kõigist on jäljed pea kõikjal, meie isiklik info ja tarbimisandmed on salvestatud ja see on himuäratavalt suur kogus , mis kokku korjatakse. Enamasti anname me selleks ise loa, sest TL;DR ja YOLO. Infot kogutakse minu jaoks täiesti arusaadavatel põhjustel – äri edendamiseks, kliendist paremini aru saamiseks ja toote parendamiseks. Kuid kuidas käitutakse meie isikliku informatsiooniga? Kas see on ka eetiline üldsuse mõistes ning kas on paika pandud kindlad reeglid ettevõtete siseselt? Nendele küsimustele võiks vastata ettevõtte eetikakoodeks, kuid pika otsimise tagajärjel olin ma endiselt ainult üldiste ja ka kõike muud hõlmavate koodeksite juures. Kuid ka see on parem kui mitte midagi. Endale huvipakkuvaks valisin Telia ärilise käitumise koodeksi – seda ülesehituse ja illustratsioonide tõttu. Roll oli ka vahvatel elulistel näidetel, mis abistasidki olukorra hindamist eetiliseks või mitte. Koodeks oli väga mõnusalt loetav...

Nagu palju muudki on ka armastuse otsimine kolinud internetti. 🎔 Photo by  Nick Fewings  on   Unsplash Ennemasti oli populaarseks tutvumiskuulutuste rubriik ajalehes, nüüd on see osaks pea igast online variandist (veebisaidid, mängud jms), mis võimaldab kasutajate vahelist suhtlust. Kes leiab armastuse Instagramist, kes  aga Cat Lovers Chat City’st. Selles ei ole iseenesest ju midagi halba, kui kaks indiviidi üksteist leiavad, ükskõik millisel moel. Kehvema pöörde saab olukord aga siis, kui esinetakse kellegi teisena. Vaadates erinevaid armastust kajastavaid saateid TLC pealt, paistab identiteedi vargus küllaltki igapäevane olema. Enamasti laenatakse mõne sihvaka neiu või treenitud noormehe pilte, et leida vestluspartnereid. Piltide laenamisega otsest kurja pildil olijale ei teha, kuid tegevus on siiski PPA lehel kirjas identiteedivargusena ja teiseks väita end ei tohiks. Omandatud identiteeti kasutatakse manipuleerimiseks. Säärane skeem on kasutusel enamasti ju...

  Photo by   Maurits Bausenhart  on   Unsplash Ilma piiranguteta inimesed ei suuda enamasti ettegi kujutada, mida tähendab, kui su oma keha sind alt veab. Ka variantide paljusust, mil moel võib elu keerulisem olla, ei hoomata. Kuid üks on kindel – enda iseseisvust soovib igaüks, kasvõi väheselgi määral. Teema on minust samaaegselt nii kaugel kui ka lähedal. Ise ennast saan pidada hetkel üsna standartseks inimeseks ja ei tea, mida tähendab, kui ei saaks ise näiteks trükkida või hiirt liigutada. Sündisin laisa silmaga, mis tähendab, et väiksena võisin ilma probleemideta vastu posti kõndida, kuid tänu silma treenimisele sai tast asja ja pimedaks ka end ei kategoriseerida kuidagi ei saa. Esimene vidin on siiski seotud minu isikliku suure hirmuga kaotada nägemine oma ainsast heast silmast, sest tolle laisemaga, ma tekstist tähemärke normaalses suuruses enam eristada ei suuda. Dot Watch on käekell, mis kasutab pimedate kirja kompaktsemat versiooni kiire info edasi andmi...

Hea kasutatavus tähendab, et toodet on lihtne kasutada, on vähe loogikavigu ning nad pakuvad positiivset kogemust. Enamasti head süsteemi kasutajad ei märka, sest kõik on intuitiivne ja loogiliselt üles ehitatud. Pigem annavad tooni negatiivsed kogemused, mis teevad veebilehe kasutamise kasutajale vastumeelseks ja suunavad ta alternatiivseid võimalusi otsima. Kasutajakogemus on ülimalt subjektiivne kvaliteedimõõdik, kuid on kindlad põhitalad, millele toetudes saab disainida enamiku jaoks meeldivat kogemust pakkuva toote. [1] Kasutatavuseks võib nimetada objekti kasutuslihtsust ja -meeldivust ning selle kasutama õppimise kergust. IT mõistes on selle põhitalad sõnastanud Jakob Nielsen ja toob välja 5 peamist komponenti nagu õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. [2] Photo by  Michelle Tresemer  on   Unsplash Isiklikust vaatenurgast kategoriseeriksin kehvaks kogemuseks Patsiendiportaali . Iga kord, kui on tarvilik seda külastada või mõni lehti suunab aja regis...

  Tänapäevases kiires ja muutuvas maailmas on saab palavamat vastuvõttu agiilne arendusmudel. Mida populaarsemaks miski muutub, seda enam hakkab ta aga ka oma elu elama, agiilsete meetodite küllasuses on juba üsna keeruline orienteeruda. Agiilse manifesti  [1] sõnastamisest on üksjagu aega möödas, mistõttu on iga leidnud endale oma ja kohandanud enda näo järgi. Photo  Jo Szczepanska   on   Unsplash Salesforce on Ameerika pilvepõhine tarkvaraettevõte, mis pakub kliendisuhete halduse (CRM) teenust ning pakub ka ettevõtterakendusi, mis on keskendunud klienditeenindusele, turunduse automatiseerimisele, analüüsile ja rakenduste arendamisele. Aastate jooksul Salesforce'is välja kujunenud oma tähendus agiilsele arendusele. Selle asemel, et keskenduda ühele meetodile või mõtteviisile, on võetud populaarsete metoodikate ja raamistike erinevad aspektid ning need ühendatud. Sellest johtuvalt saab ka iga uus insener, kes palgatakse esimese asjana kahepäevase koolituse, mi...

  Kõnealune dokument   [1]  on olemas mitmes keeles, ka eesti keeles, kuid otsustasin tutvuda ingliskeelse variandiga, et midagi tõlkes kaduma ei läheks. Lugemine oli minu jaoks justkui sõit Ameerika mägedel – nii pea, kui sain aurotiga samale lainele, lajatati lauale põhimõte, mis ajas karvad turri. Ääretult keeruline on sellises olukorras kujundada seisukohta tekstist tervikuna, kuid üldine maik suhu jäi pigem kibe ja arusaamatu. Alustuseks võetakse kokku, kes õieti on häkker autori nägemusel ja vastava kogukonna nägemusel. Ma ei tea, kas ma oskan selle kohta midagi kostagi, pigem ajas säärane klammerdumine kukalt kratsima. Ma ei ole kindel, kas see on sõna „häkker“ kõla või eksootiline maik, mis sunnib selle eest nõnda tõsiselt võitlema. Keel on elav ja sama moodi elavad sõnad oma elu. Heaks ja isamaaliseks näiteks on mõnus siia tuua meie oma Lydia Koidula, kelle sulest ilmus sõnapaar „lehkav isamaa“, mis toona tähendas nii lõhnavat, õitsvat kui ka puhumist. [2] Tänase...