Photo by Quino Al   on   Unsplash Antud kirjatükis üritame aru saada, mis erinevus on IT-s „käsitööliseks“ lahterduva ja tõelise oma ala professionaali vahe. Kõik esitatu on oma mätta otsast vaadates ja ei pruugi kokku minna mõne teise mätta vaatega. Professionaalsus on keeruline mõiste, sest seda on üsna võimatu ühesel paika panna. Minu silmis on „käsitööliseks“ ükskõik mis ala esindaja, kes töötab nö miinimum programmi järgi. Tema oskused võivad olla suurepärased, kuid ta ei pea neid kasutama – keegi ju ei öelnud. Lisandväärtus käsilolevale projektile või töölõigule on olematu või minimaalne ning teised lahendused tulevad kõne alla kliendi või ülemuse nõudmisel. Käsitööline on enda harjumuste ori ja tal puudub ka motivatsioon muul moel läheneda enda ülesannetele – töö on tehtud ja lahendused töötavad. Seetõttu ei saa teda, aga kehvaks pidada – kõigile ei sobi isikuomaduste tõttu ülevoolav kliendisuhtlus ja koostöö sellisel kujul. Olemas on turg ka sellistele valmis la...

  Photo by Thomas Park  on   Unsplash Autoriõigused on teema, mis kütab kirgi juba pikemat aega. Tavapärane praktika on „kuumi“ asjaolusid liialt keeruliseks mõtlema hakata poliitilisel maastikul ja peenhäälestada olukorda. Sama suuna on isikliku tunnetuse põhjal saanud ka autoriõiguste teema. Põhjuseid on erinevaid, kuid suur roll on siin lobistamisel ja minu meelest asjatundmatutel poliitikas. Seadusandlus valmib keerulisemal kujul, kui me oma toolis mugavalt istudes ette kujutadagi oskame, mistõttu on võimalik seda ka selliseks sega-pudru-kapsaks kokku kirjutada mis iganes loosungite all.  Kaitsmaks sõnavabadust, suhtlemist, haridust ning austamaks kodanike privaatsust ja kodanikuõigusi üldiselt ilmus Christian Engströmi ja Rick Falkcinge sulest raamat „The Case For Copyright Reform“ [1]. Kirjateoses antakse ülevaade, kuidas tegelikult toimub üksikisiku tasandil mõju avaldab ning mis tegelikult lobistide töö tagamaa on. Nende eesmärk on aga hoida ideid, teadmisi j...

  Photo by Mark Stoop   on   Unsplash Üksi oma toolis istudes unustame tihti ära, et teiselpool ekraani on tõelised inimesed oma tunnete ja arusaamistega. Eduka netisuhtluse alustalad on kirjaliku ja kokkuvõtva vormi saanud juba pea 30 aastat tagasi ka Virginia Shea poolt.   [1] Minu kõige kurvem kogemus on seotud kohe esimese netiketti punktiga – inimese unustamisega. Oma veendumuste ja tõekspidamiste selgitamine on õigustatud ja tervitatud nähtus, kuid selle juures ei tohi ära unustada, et ekraanile jõuavad ainult sõnad. Kõik muu, mis on omavahelisel suhtlusel vahel isegi olulisem nagu kehakeel ja hääletoon jäävad ainult kirjutajaga ning lugeja ei oska neid täpselt samal kujul juurde mõelda. Oma vitsad sain kätte enda arust viisakat ja fakte välja toovat vastuskirja koosades tööalaselt, kus põhjendasin miks mõnda sammu tasub teha praegu ja mõnda mõne aja pärast peale protsesside analüüsimist. Kirja saatsin töökaaslasele, kes vahetas asutust, kuid kellega pärise...

Samme seades jõuab alati kaugemale, kui on teada, kuhu suunas minna. Seetõttu on ääretult oluline oma tegevusi planeerides olla kursis eesmärkidega. Kui eesmärgiks on saavutada harmoonia kogu maailmas, siis ei saa lihtsalt öelda, et olge nüüd kõik rahul oma olukordadega ja lõpetage sõdimine ära. Heaolu saavutamiseks on tarvilik aru saada murekohtadest ja nendega kindlalt ja suuantult tegelema hakata. Sarnased lood on arenguga ükskõik mis valdkonnas. Eesmärgiga aru saada infoühiskonna tulevastest suundadest ja murekohtadest, on kokku pandud aastal 2004 aruanne Pekka Himaneni poolt, mis kirjeldab tuleviku väljakutseid, mis seisavad ees infoühiskonnas. Photo by   Claudio Schwarz   on   Unsplash Raportis tuuakse välja tõusuteel olevad muudatused ühiskonnas, mis mõjutavad tugevasti edasisi arenguid ja millega me tegelikult kõik kursis oleme. Kellelegi ei ole enam uudis, et rahvastik vananeb, riigikassa ei jaksa enam tulevasi pensionäre üleval pidada, arenenud riikides tootmis...

Ei ole halba.... image by Krzysztof Szkurlatowski See, kuidas me teavet ja uudiseid loeme ning edastame, on pärast sotsiaalmeedia tulekut drastiliselt muutunud. Avalikkus saab meediat tarbida mitmel platvormil ja uudised jõuavad kohale, samal hetkel, kui need juhtuvad. Otseürituste, loodusõnnetuste ja poliitiliste teadaannete puhul võimaldavad sotsiaalmeedia platvormid nagu Twitter ja Facebook uudistel levida kulutulena, jõudes reaalajas sihtgrupini kiiremini, kui ühelgi traditsioonilisel uudiste väljaandel on aega lugu avaldada. [1] Lisaks ei ole kiirete sõnumite edastamine ka kulukas, mis võimaldabki koheselt reageerida. Uus meedia saab päev läbi vastu võtta otsuseid, mida avaldada ja päeva jooksul edastada või kohandada mitut tüüpi digitaalseid sõnumeid. [2] Traditsiooniline meedia jääb selles osas suuresti alla ning õhtused uudised on aktiivsematele netikasutajatele juba ammugi teada. See paneb meediaettevõtetele peale suure surve, et kaasas käia uue meediaga ja tema kiirusega ning...

Sõnad üle õhu Ajal, mil televiisorid olid meie ainus aken maailma ja internet oli alles idee, töötati välja BBC vajadustele toetudes viis, kuidas saata teleri ekraanidele tekstilisi sõnumeid. Parimaks variandiks osutus tiitrite edastamiseks ekraani ülaosas leiduvate tühjade ridade kasutamiseks. Kiiresti mõisteti, et sel viisil saab edastada palju enamat kui subtiitreid ja nii sündis teleteksti kontseptsioon - tekstipõhine teabeteenus, mis suudab edastada teleekraanidele kasulikku infosisu. Teenus ristiti Ceefaxiks ja see käivitati ametlikult septembris 1974. [1] https://images.freeimages.com/images/large-previews/dd2/bbc-news-on-the-teletext-1256139.jpg Hiljem samal aastal käivitas Ühendkuningriigi peamine sõltumatu televisiooniamet ITV oma variandi teenusest nimega Oracle. Teleteksti teenuste sirvimiseks tuli trükkida kolme numbri kombinatsiooni vahemikus 000 kuni 999, mis laadis teabe ekraanile. [2] Kui olemas oli teleteksti dekodeerijaga teleriga, oli juurdepääs umbes 30 leheküljele...

  Maakera taskus Kuidas me ka ei prooviks, ei saaks me ilmselt hakkama enam kaardirakendusteta, mis on kolinud gloobustelt ja atlastest ekraanile. Tundub enesest mõistetavana panna tööle mõni äpp, mis juhatab kiireimat teed pidi sihtkohta või paari hiireklõpsuga saab leida kaardilt otsitava tänava või seenemetsa. Photo by Bill Oxford  on   Unsplash Geograafiliste infosüsteemide (GIS) kui arvutirakenduse ajalugu algas 1960. aastatel mitmete projektidega, millest tuntuim on ilmselt Kanada geograafiline infosüsteem (CGIS), mille töötas välja IBMi meeskond Roger Tomlinsoni juhendamisel. See töötati välja Kanada maakasutuse andmete salvestamiseks, võrdlemiseks ja analüüsimiseks. Tehnoloogia on CGISi kavandamisest ja ehitamisest alates poole sajandi jooksul tohutult arenenud. Seitsmekümnendate ja kaheksakümnendate aastate jooksul tehti ruumiteadlikkuse ja ruumiandmete käitlemise arendamist olulistes akadeemilistes keskustes, nagu Harvard ja Esri. 1990ndatel avaldas Esri, ük...